Kima nung Atsü ayimba

Kima atsü ayimba ya tsünüsembongtsü adotaktsüba mapa ka lir, mozü amshiba süngdong/ tsünüsembongtsü, tilateri tapu balala (spices). Tesem tilaka nung tsünüba,pei aliba ki tesem meketa aliba nung, küm tepiyung kidang aonsotsü agizükben achitsü atema tsünüba.

KIMA NUNG ATSÜ AYIMBA TELEMSA BALALATEM

• Aonsotsü kisüng tsünüba atsü.
• Aonsotsü tsünüba den külemi spices aser mozü atema tsünüba süngdonglidongtem.
• Aonsotsü aser süngjanglijang atsü.
• Aonsotsü, süngjanglijang, spices aser tu tapu balala (herbs) tsünüba atsü.
• Aonsotsü aser naro tsüki.
• Aonsotsü temeyoktep, süngjanglijang, spices aser tu tapu balala (herbs) tsünüba atsü.

KIMA NUNG ATSÜ AYIMBA NÜKJIDONG

Kima nung atsü ayimtsü tenzükdang tongmelang tenüngdakbatemji:

• Kibong nung nütsüngyongsük kwi lir iba dak ajemdaker atsü tasazük ji asazüker.
• Iba ya ki anasa asütsüla.
• Atsü ayimtsü atema tesemji tetemsü aser melamela inyaktedtsüla asütsüla.
• Moapu anü polokba tesem asütsüla, kechibasüra tsünüsempongtsü junga aintsü atema anü tesangwaji kanga nüngdak.
• Aküm maliba tesem asütsüla.
• Tzüpu anasa, tzü yimdaka aliba anasa aser tzülentu lenmang balala nungi iba den ano joka nungi aloba tzü koba amshitedtsü akok item ji tsünütsü atema amshitsü.
• Kima nung atsü ayimtsü tesem tajungtibaji anülulentip tesem koba atsü agi longbanga atsüa lir idakji ayimtsüla.

TSÜNÜTSÜ ATEMA ASAMEYANGBA TELEMSA

• Kibong nung nütsüngyongsük 5-6 alirtem atema  aonsotsü peria tsünütettsü asoshi ali tasazükji  200 m^-2  bo asütsüla.
• Tsünütsü yokdangji jajatsü tesem, nala, küm aika aliba tsünütsü, teti asoshi ayutsü osettem, item jungjunga asameyanger tsünütsüla.
• Ali koba tashi wapet iba nung ajemdaker ali tasazükji adoktsü.
• Kima atsü nung tsünütsü atema tsünüsembongtsüji tsüngküm mongpu, taliba tesem, ali kobadaka lir, ali temo koba tashi lir, pei-i kechi sapur aser kidang alirtemi kechi sapur iba nung ajemdaker tsünütsüji shima yoktsüla.
• Aonsotsü prokdang tatongi tsünütsüla.
• Aonsotsü/süngolemba tsünütsü atema ali tasazük tera dang nüngdakbatemji, jebi tila (lettuce), putina (mint) aser Tania (coriander) itemya lir, iba tsünütsütem ya atsü tatemlen kinük nung lenmang anasa aser tzü lenmang alilenji tsünütsüla.
• Aonsotsü tsünütsü atema ali tasazük aika nüngdakbatemji, alo, peyas/lasüng, azüngken, loli nunger yamala, item aintsü atema tesem peria toktsütsüla.
• Temokong mapang tsünüba aonsotsü radish, carrot, turnip, yamala. Koba tazü lon yanglutsü atema amshir itemji atsü tsünglanglenji maneni tsünütsüla.
• Metong talang adangba aonsotsü poka,lao amala, loli (French bean) item aonsotsü ya  meyi mapang tsünür. Aser motorji mongpu mapang atsü atsüa aliba züng temeket tesem  nungji artsü anasa tsünütsüla ajitasüra parnok züa oa sademsadema adangtsü
• Anü tesangwa kobalen nungi yaloktsür kanga junga metetsüla, aonsotsü süngdong talang akümbaji teti aonsotsü koba tedong tatsü lir iba sülenji tsünütsüla, ajida asü nungdang anü tesangwaji parnok ajak kesasa agitsü akoker.
• Talanglang aliba aonsotsü asang amala koba teti alir (asparagus), squash (cho-cho)yamala. Item amala aonsotsüji teti atsü tezülen tsünüang ajida süra item tsünütsü jaki ali nunger meraksatsütsü aser tsünütsü memokbangtsü .
• Aonsotsü melentepa yokang, tejang achiba aonsotsü(Leguminous vegetables) azüngken, motor amalaji ali nung temo teyari agütsütsü atema melentepa tsünütsüla.
• Teti shia aonsotsü ongzükben achitsü atema, mapang tatsüka tsüngda nung chitetba aonsotsütemji ka mechimadang ano ka atemtsüla.
• Atsü tsünglanglenji teti mesanga aoba aonsotsütem tsünütsüla aser lenmang kinük lenji pingana, tu achiba aonsotsütem tsünütsüla.
• Yakta achiba aonsotsütemji tesem ka nung dang tsünütsüla, ajida süra ano menur atemba tsünütsü yoktsü atema tesem sadema angutsü.
• Aonsotsü kobi (cabbage),sünger likok (brinjal), cauliflower, broccoli  amala koba aintsü atema  mapang talang ka agir, item teyongtsü nungji kara ainba aonsotsü tania (coriander) radish, spinach, lettuce amala, item aonsotsütem tsünütsüla.
• Kima atsü nung tsünütsü atema kara kara ainba aonsotsü aser jenjang tasak masüba aonsotsütem yoktsüla.
• Ali mool mozü maden yanglutsü atema kima atsü tezülenji ongken ka toa yur idakji joka nungi adokba janatem/aonsotsü tamajungtem aser tu tera tashitem  bendena yur ali mool kümdaktsütsüla. Iba yagi kima atsü nung tsünüsembongtsü atema mool agütsür.

KIMA ATSÜ INDANG TAJANGZÜK ASER KETA ALIBATEM

• Kima atsü nung tsünüsempongtsü temeyoktep yokba yimya ajanga tsünüsempongtsü balala aika ali tesem tilaka nungji adoktaktsütsü  ajungshir. Tilatibaji mozü  atema tsünüba putina (mint) aser nangpara nunger (basil), iba den külemi  talangka aliba aonsotsü aser süngjanglijang tedongtem. Yamaji kima atsü ajanga küm tepiyong temang nung tashi agütsüba  chiyungtsütem  agütsür aser aonsotsü alia achiba nung tajemba kümdaktsür.
• Ki meketa aliba ali anübalua amshitsü aser joka nungi aluba tzü aser janatem junga amshitsü atema ajungshir.
• Kima adokba ayi aser süngo-tu ji maronger, saka ibaji tesemka nung jung junga bendener  shisadakja  mool kümdaktsür, iba jagi ali temo agütsür.
• Kima atsü nungji kiset shiruru nem chiyungtsü  agütsütsü atema tsünütsü yoka amshir.
• Tsünütsü tasentem alu nung oa metsünüdang tamasa kima atsü nung tsünüdanger.
• Arem nung aliba tsünütsütem kidang tsünütsü merangdangtsü  atema alu nung meyokdang tamasa kima atsü nung tsünüdanger.

Northen Konyak  Nagaland kima atsü ayimba indang tanü asüng shisadangba nung aonsotsütem tapu 120 dang tema kima atsü tulu nung aika anguba bushited. Kohima aser Mon town nung aliba shishilembaba tesem (market) ladangba mapang aonsotsü/osettsüset ayokbaji 40 bo kima atsü nungi züsentetba lir ta bushitet. Anema alibaji rongsen asenung chiyungtsü tajung chiang aser anema liang.

Mesen aser tashitak azüoktsü atema amshiba mozü alu nung meyok tsüngda tamasa kima tsünüa aliba tsünütsü nungji tendanger.

• Peroka amshibatsünüsembongtsü tapu aika palinga amshitsü atema iba ya amshir.
• Tezü züa aoba süngjangtem entsülashi (passion fruits) amala atsü atsüa alidakji züdaktsür.
• Lung o lung na tsüngda aser lung aranga atsü atsüa aliba nungji aonsotsü tu tila tem (gynura), kopi (cabbages) amala nunger tsünütsü akok.
• Kima atsü atema tsükchir tulutibaji ak aser an temya lir.

Northern Konyak Nagaland kima atsü ayimba indang nung tanü asüng shisadangba nung aonsotsütem tapu 120 dak tema kima atsü tulu nung aika anguba bushitet. Kohima aser Mon jila nung aliba shishilembaba tesem ladangba mapang aonsotsü ayokbaji 40bo kima atsü nungi züsentetba lir ta bushitet.

Anema alibaji rongsen asünung chiyungtsü tajung chiang aser anema liang.

Temetettsü: Nüngdakbapuri Print Out sünüra yangi MS Word form nung upload sütsür